Haigusest
Obstruktiivseks uneapnoe (OUA) sündroomiks nimetatakse ülemiste hingamisteede takistusest tingitud korduvat õhuvoolu seiskumist kestvusega üle 10 sekundi. Ülemiste hingamisteede sulgemine on kas täielik (apnoe) või osaline (hüpopnoe). Sellised episoodid, esinedes kuni mitusada korda magamise jooksul, põhjustavad mikroärkamisi, mis mõjutavad oluliselt une kvaliteeti. Apnoe ja hüpopnoe põhjustavad südame-veresoonkonna süsteemile rohket stressi ja peaaegu alati kaasneb nendega vali norskamine.
Sümptomid
Sageli on uneapnoe all kannatava inimese partner see, kes märkab unerütmis tekkinud hingamispause või kes ärkab partneri norskamise peale üles.
Muud tunnused on vähem tuntud, kuid osutavad samuti OUA sündroomile:
- Ülemäärane päevane unisus
- Seletamatu väsimus
- Halvenenud mälu
- Lämbumistunne või õhu ahmimine magamise ajal
- Öine higistamine
- Noktuuria (vajadus kasutada öösel sagedasti tualetti)
- Hommikused peavalud
- Depressioon või ärrituvus
- Vähenenud libiido
- Halvenenud keskendumisvõime
Tagajärjed
Kui haigus jääb ravimata, mõjutab uneapnoe kõiki igapäevaelu aspekte. Halvenenud keskendumisvõime, vähenenud vaimne võimekus, meeleoluhäired, üleväsimus, unisus… need kõik on märgid ebapiisavast unest ja häirib haiguse all kannatavate patsientide igapäevaelu.
Ravimata uneapnoe tagajärjed võivad ulatuda kaugemale lihtsatest igapäevaelu häiretest. Patsiendid, kes kannatavad (uneapnoe all):
- 15 korda kõrgem auto avariide oht
- Suurenenud õnnetuste oht töökohal
- Suurenenud südameveresoonkonna häirete oht
- Suurenenud ülekaalulisuse ja II tüüpi diabeedi oht
Riskid
Prantsuse riikliku tervishoiuasutuse andmetel kannatab umbes 4% Prantsusmaa elanikkonnast uneapnoe sündroomi all, kuid neist diagnoositakse ainult 15%. Sellegi poolest ei vasta need arvud hiljutiste uuringute kohaselt kaugeltki mitte tegelikkusele.
Vanus on OUA sündroomi riskifaktor (üle 65-aastastest on 30,5% mõjutatud) lihaste toonuse kaotuse tõttu. Siiski mõjutab haigus kõiki vanuserühmi (20-44-aastastest 7,9%, 45-65-aastastest 19,7%).
Kuigi mehed on tõenäolisemalt haigusest mõjutatud kui naised, siis see erinevus väheneb pärast 60-eluaastat (jaotus on seejärel 2 mehe kohta 1 menopausi kogenud naine). Lisaks suurendavad inimese morfoloogia ja eluviis OUA sündroomi riski:
- Kitsas lõualuu, prognatism või paks keel
- Ülekaalulisus või rasvumine
- Lapse mandlite/adenoidide hüpertroofia
- Alkoholi tarbimine
- Unerohtude kasutamine
- Magamisasend (sellili magamine suurendab uneapnoe ohtu)
Diagnoosid
Polüsomnograafia on standarduuring võimaliku uneapnoe diagnoosimiseks. Uuring annab põhjaliku ülevaate une kvaliteedi kohta ja viiakse läbi kas meditsiiniasutuses või kodus. Antud uuring salvestab ja analüüsib kogu öö jooksul kõiki muutusi, andes üksikasjaliku teabe patsiendi uneseisundi ning südame ja hingamisteede tegevuse kohta. See uneuuring näitab patsiendi OUA seisundi tõsidust.
Öine hingamise polügraafiline uuring pole nii ulatuslik ja salvestab ainult südame-hingamisteede signaale vähemalt kuuetunnise une ajal. Sensorid paigaldatakse haiglas või arsti juures, kuid katse sooritatakse kõige enam kodus.
Ravi
Hetkel on OUA sündroomi kõige tõhusam ravi CPAP – püsiva positiivrõhu ravi, kuna selle eelised kaaluvad suuresti üle vastunäidustused. CPAP ravi seisneb õhu suunamises hingamisteedesse nina- või näomaski abil, mis on ühendatud toruga seadme külge, taastades tavapärase öise hingamis- ja magamismustri. CPAP seadme seadistab unespetsialist/tervishoiuteenuse osutaja, kellel on oluline roll patsiendi pühendumisel teraapiasse ja kes tutvustab ravi. Juba ravi esimesel ööl kaovad apnoed ja hüpopnoed, tuues kaasa parema ja kvaliteetsema une ning vähendades järk-järgult patsiendi igapäevaelu raskusi.
Alalõua reguleerimise seade on alternatiivne ravimeetod ja määratakse, kui on tegemist kergemakoelise uneapnoe häiretega ning kui patsiendil ei esine tõsiseid kardiovaskulaarseid haigusi. Tegemist on hambaraviseadmega, mis hoiab magamise ajal alumist lõualuud ja keelt eespool. Operatsioon on vajalik ainult haruldaste luumorfoloogiliste anomaaliate korral.
